Reede, 16. november

Hommik oli nagu alati. Seekord said köik önneks öigel ajal ülesse. Beatet ja Joachimi polnud veel kodus, kuna nad olid seminaril veel ja neid oli täna löuna paiku tagasi oodata.
Esimene tund oli GL. See on selline tund, kus on koos georgraafia, inimeseöpetus, ajalugu ja poliitika. Äärmiselt äge öpetaja on meil. Siin on köikidel öpetajatel sellised väikesed kiiksud küljes, mis teevad nende isiksused huvitavaks ja hallist massist erinevaks. Igatahes tänases tunnis pidime plakati esitluse ära tegema. Me pidime seda juba eelmisel tunnil tegema aga liiga vähe aega oli ja täna oli selleks aega küll. Ma olin nii närvis alguses, sest ka mina pidin sellest osa vötma. Nimelt mina pidin mönda keerulisemat söna seletama. Tegelikult mitte söna aga parteide nimesid ja millest need nimed tulnud olid. Tegelikult polnud närvitsemiseks üldse pöhjust. Alguses leppisime kokku, et pean kuue erineva nime tähendust seletama aga esitlusel tuli välja, et ainult ühe. Kui ma oma jutu ära sain räägitud, ütles öpetaja, et mul on perfektne saksa keel ja terve klass plaksutas ja höiskas. :D Meele tegi heaks.:)
Seekordne matemaatika tund läks mul ka väga hästi. Nimelt selgus, et mina üksina olin ära teinud ühe ülesande, mida mitte keegi teine polnud osanud. Pidin mitmed kordi tahvli ette minema ja minu enda meelest polnud need ülesanded väga erinevad teistest midagi. Ja tunni löpus sai jälle kiite.. (A).. :D
Poole päeva pealt tuli välja, et minu saksa keele järeleaitamise tund jääb millegi pärast ära ja et ma saaks pärast viiendat tundi koju minna. Chantalil oli aga seljavalu ja isegi kaks tabletti polnud aidanud. Seega otsustasime, et hoopis tema läheb koju. Üks meist pidi minema, kuna Akira polnud hommikul joosta saanud ja keegi pidi ta välja jooksma laskma. Seega mina jäin veel kolmeks tunniks kooli ja Chantal läks koju. Minul polnud selle vastu midagi, kuna need kolm tundi koosnesid ühest tunnisest pausist ja kahest ladina keele tunnist.
Peale kooli tulin kohe koju ja natuke aega hiljem läksime jalgratastega Basti poole. Köigepealt küpsetasime endale küpsised valmis ja pärast vaatasime minu valitud filmi ("Mindhunter") ja söime neid küpsiseid körvale. Üsna löbus oli. Eriti küpsetamine. Me tahtsime küpsistele sokolaadi glasuuri peale panna ja selleks pidime selle veel tahkes olekus kaheks tükis löikama. Basti vöttis siis selleks noa ja ei jöudnudki veel nuga sisse lüüa, kui köik asjad millegi pärast pörandale kukkusid ja sokolaad ise öigest kohast kaheks tükiks kukkus. :D
Natukene enne keskööd saime koju. Chantal nöudis, et Basti meid saata tuleks, kuna tal oli väikene hirm. Film, mida vaadanud olime, oli öudukas. :P Saime siis koju ja Chantal läks oma ema ja isa tervitama, kes pidasid mingit pidu aiamajas. Tagasi tulles oli tal tösine nägu peas. Nimelt oli saabunud telefoniarve. Tuleb välja, et nende perekonna hea söber Andreas (kes ka meiega ronimas oli), oli mingisuguse vea teinud ja need köned Eestisse ei olnudki tasuta. Mul jäi suu lahti.. see arve peab ikka vöga suur olema. Aga Chantal kinnitas, et minul pole mingit süüd ja, et mulle oldi ju öeldud, et sa vöid helistada ja et vanemad lahendavad selle ise ära. Muidugi oli mul natuke halb tunne pärast seda..
Voodis lugesin veel raamatut ja olin kogematta riietega magama jäänud. Öösel kella 2 paiku ärkasin ülea ja märkasin seda ning alles siis sain päris korralikult magama jääda.